1.   Kevadel, niipea kui muru on tahenenud, tuleks muru üle rullida. Rullimine kevadel on vajalik  külmakergituste parandamiseks. Üldjuhul tuleks edaspidi rullimist vältida, kuna see tihendaks liigselt pinnast.

2.  Kevadel tuleks murust eemaldada surnud taimed ja kulu. Väiksematel pindadel saab seda teha reha või muruluuaga, suurtematel pindadel aga näiteks püstlõikuri või traktori haakesse käiva samblareha abil. Ühtlasi parandab see operatsioon mulla pindmise kihi õhustatust ja see omakorda loob eeldused murutaimede kiiremaks kasvuks.

3.   Kui muru on hakanud rohetama ja ööpäeva keskmine temperatuur ületab +5 kraadi, tuleks muru väetada lämmastikurikka muru püsiväetisega (näiteks: Greencare 20-5-10). Võib kasutada ka lämmastikurikkaid kompleksväetisi (näiteks Power 20-5-15 või Power 20-8-12). Väetise kogus sõltub konkreetsest juhust ja spordiväljakute puhul tehakse enamasti eelnevalt toiteainete analüüs määramaks vajalikke kasutuskoguseid, kuid üldjuhul tehakse kevadine väetamine suhteliselt tugev. Ruutmeetri kohta antakse 50-80 grammi väetist. Oluline on see, et muru oleks väetamise hetkel kuiv, sest muidu võivad lämmastikväetised muruorast kõrvetada. Peaks jälgima, et väetis satuks murule võimalikult ühtlaselt vältimaks muru laiguliseks muutumist. Mõistlik oleks väetamine läbi viia vähemasti kahes osas ca nädalase vaheajaga, kuna lämmastiku liigsel sattumisel murule tekib samuti kõrvetamisoht.

4.   Kui murutaimed on kasvanud 5-7cm kõrguseks tuleks teha algust muru niitmisega. Niitmisel peaks jälgima põhimõtet, et korraga ei eemaldataks üle 1/3 muruorase pikkusest. Muru optimaalne kõrgus pärast niitmist sõltub konkreetsest muru liigist aga samuti hetke ilmastikust, niiskustasemest, toitainete hulgast mullas ja muru kasutusest. Põuase ilmastiku või toitainete puuduse korral peaks muruorase hoidma pisut pikemana. Enamasti hoitakse muru 30-35mm kõrgusena. Niitmissagedus sõltub taimede kasvukiirusest ja see omakorda juba eelpoolnimetatud faktoritest. Keskmiselt tuleb muru niita kord 4-6 päeva jooksul.

5.   Mais, juunis, juulis ja augusti alguses tuleks muru 3-4 nädala tagant väetada lämmastikurikka kompleksväetisega (näiteks Kemira Power 18-9-9 või Kemira Power 22-4-14). Koguseks võiks arvestada 20-30 grammi ruutmeetri kohta.

6.   Augusti lõpus või septembri algul tuleks muru väetada sügisväetisega. Sobivad selleks näiteks Kemira Skalsa tüüpi väetised, kus lämmastikku vähe ja kaaliumi rohkesti (Skalsa 5-10-25). Kogus võiks olla 40-50 grammi ruutmeetri kohta.

7.   Põuaperioodidel tuleks muru turgutada kastmisega. Soovitav oleks seda teha harva aga siis korralikult. Sage ja ebapiisav kastmine meelitab muru juured pindmisse kihti ja on pikas perspektiivis murule kahjulik. Samas võib liigne kastmine viia mullast toiteaineid välja.

8.   Kui murus on hakanud levima umbrohud tuleks mõelda ka nende ohjeldamisele. Teelehe, võilille, ristiku, mailaste ja paljude teiste umbrohtudega saab edukalt võidelda keemilise umbrohutõrjega. Oluline on seda teha õigeaegselt st enne kui umbrohud on jõudnud viljuda ja vältida muru niitmist 3-4 päeva jooksul pärast umbrohutõrjet.